Alates 1. oktoobrist 2026 muutub TSD ehk tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitamise loogika. Kasutusele tuleb andmepõhine TSD, mille eesmärk on muuta deklaratsioonide esitamine automaatsemaks, vähendada käsitööd ning avastada võimalikud vead juba enne deklaratsiooni kinnitamist.

Maksude arvestamise põhimõtted sellest ei muutu – muutub eelkõige see, kuidas andmed Maksu- ja Tolliametile edastatakse ning kuidas neid kontrollitakse.

Deklaratsiooni asemel muutuvad keskseks tehingud

Senise koondatud TSD info asemel hakkab uus süsteem lähtuma üksikutest väljamaksetest ehk tehingutest.

Kui töötajale makstakse näiteks 5. oktoobril töötasu ja 20. oktoobril puhkusetasu, käsitletakse neid kahe eraldi tehinguna. Mõlemal on oma kuupäev, tunnus ja maksuarvestus. Nende andmete põhjal koostab MTA koonddeklaratsiooni.

TSD maksustamisperiood jääb endiselt kalendrikuuks ning arvestus toimub kassapõhiselt. Samuti jääb alles senine esitamise ja tasumise tähtaeg – järgmise kuu 10. kuupäev.

Seega esitatakse esimene uue süsteemi järgi koostatud TSD 2026. aasta oktoobris tehtud väljamaksete kohta ning selle tähtaeg on 10. november 2026.

Andmeid ei pea MTA-le saatma iga väljamakse tegemise hetkel. Need võib edastada jooksvalt või korraga enne deklaratsiooni tähtaega. Alles jääb ka võimalus sisestada TSD andmeid käsitsi e-MTA-s.

Foto: emta.ee

MTA hakkab andmeid senisest põhjalikumalt kontrollima

Üks suuremaid muudatusi on automaatsete kontrollide ulatus. MTA kontrollib edastatud tehinguid ning annab vigade või ebakõlade kohta tagasisidet.

Veateated jagunevad nelja tasemesse:

• Hoiatus – Tehing salvestatakse ning deklaratsiooni saab kinnitada, kuid süsteem juhib tähelepanu võimalikule probleemile.
• Blokeeriv viga – Tehing salvestatakse, kuid deklaratsiooni ei saa enne vea parandamist kinnitada.
• Oluline puudus tehinguandmetes – Tehing salvestatakse, kuid selle maksusummasid koonddeklaratsioonile ei kanta.
• Kriitiline viga – Andmeid ei salvestata ning probleem võib takistada kogu faili töötlemist.

Eriti tähelepanelik tasub olla veateadete, puhul mis viitavad olulistele puudustele tehinguandmetes. Sellisel juhul võib tehing MTA süsteemis küll olemas olla, kuid selle maksud ei jõua koonddeklaratsioonile. Kui kontrollida ainult TSD lõppsummat, võib maksukohustus seetõttu paista tegelikust väiksem.

See puudutab eriti ettevõtteid, kus töötavad mitteresidendid, A1-tõendiga töötajad või välismaal töötavad inimesed.

MTA kontrollib maksuarvestust registriandmete vastu

Uue süsteemi üks suuremaid eeliseid on see, et MTA kontrollib tehinguid automaatselt ka enda registrites oleva info põhjal.

Näiteks kontrollitakse, kas:

• töötajalt tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakset;
• inimesel on kogumispensioni maksmise kohustus;
• sotsiaalmaksu vähenduse kasutamiseks on vajalik alus olemas;
• välisriigi residendi puhul on olemas kehtiv residentsustõend;
• maksuvaba tulu kasutamise tingimused on täidetud;
• III samba sissemaksete piirmäärasid järgitakse.

Samuti arvutab MTA iga tehingu maksud ise üle – sealhulgas tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksed ja kogumispensioni.

Kui ettevõtte palgaprogrammi arvutus erineb MTA arvutusest lubatust rohkem, võib tekkida blokeeriv viga ning deklaratsiooni ei saa enne erinevuse lahendamist kinnitada. Praktikas tähendab see, et mitmed probleemid, mis võisid varem tulla välja alles hilisema MTA kontrolli käigus, võivad nüüd selguda juba enne TSD kinnitamist.

TSD parandamine muutub tehingupõhiseks

Ka paranduste tegemise loogika muutub. Tehinguid saab saata uue tehinguna, muuta või tühistada. Muudatuse tegemisel tuleb kogu tehingu info uuesti edastada. Tühistatud tehingut enam sama tunnusega taastada või muuta ei saa.
Kui näiteks väljamakse summa sisestati valesti, võib olla vajalik vale tehing tühistada ning saata selle asemele uus tehing uue tunnusega.

Seetõttu muutub senisest olulisemaks, et palgaandmed oleksid enne MTA-le saatmist korrektselt kontrollitud.

Kas EMTA-sse ei pea enam üldse sisse logima?

Andmepõhise TSD üks eesmärke on võimaldada võimalikult palju toiminguid teha otse raamatupidamis- või palgatarkvarast.
Tehniliselt võimaldab uus lahendus ka deklaratsiooni masinliidese kaudu kinnitada. Praktikas sõltub see aga kasutatavast tarkvarast ja sellest, millises mahus on tarkvaratootja uue funktsionaalsuse kasutusele võtnud.

Seetõttu ei tähenda uus süsteem vähemalt esialgu tingimata seda, et e-MTA kasutamise vajadus täielikult kaob. Mõne tarkvara puhul võib olla endiselt vajalik deklaratsioon e-MTA-s kinnitada ning paranduste korral deklaratsioon seal uuesti muudatusteks avada.

Mida peaks ettevõte enne esimest uut TSD-d tegema?

See küsimus jääb sageli tähelepanuta.
Enne 10. novembrit, mil tuleb esitada esimene uue süsteemi järgi koostatav TSD, tasub üle kontrollida kolm olulist asja.

1. Kas kasutatav raamatupidamis- või palgatarkvara toetab andmepõhist TSD-d?
Kui info ei ole selge, tasub küsida seda otse oma tarkvaratootjalt või raamatupidajalt.

2. Kas vajalikud e-MTA volitused on olemas?
Masinliidese kasutamisel kontrollib MTA, kas andmete saatjal on õigus ettevõtet esindada. Puudulike volituste korral ei pruugi andmete edastamine õnnestuda.

3. Kas töötajate andmed on korrektsed?
Erilist tähelepanu tasub pöörata mitteresidentidele, A1-tõendiga töötajatele ja välismaal töötavatele inimestele, sest nende puhul rakendub rohkem täiendavaid kontrolle.

Mida muudatus ettevõtjale tähendab?

Ettevõtja seisukohast ei tähenda andmepõhine TSD uusi makse ega uut maksustamisperioodi. Muutub eelkõige deklaratsiooni koostamise ja kontrollimise tehniline protsess.

Pikemas perspektiivis peaks uus süsteem vähendama käsitööd ja aitama avastada vigu varem. Esimestel kuudel võib aga uue süsteemiga harjumine tähendada raamatupidajatele ja ettevõtetele hoopis rohkem kontrollimist, veateadete lahendamist ning vajadusel ka tarkvaraprotsesside kohandamist.

Kõige olulisem muudatus ongi ehk see, et TSD ei ole enam lihtsalt kord kuus esitatav koonddeklaratsioon – selle aluseks muutuvad üksikud väljamaksetehingud, mida MTA kontrollib juba andmete edastamise käigus.

Kui sinu ettevõtte raamatupidamist ja palgaarvestust teeb K&R Äriteenused OÜ, jälgime muudatusi jooksvalt ning hoolitseme selle eest, et TSD andmed saaksid uue korra järgi korrektselt esitatud.

Püsi kursis ja tegutse aegsasti – nii tagad oma ettevõtte usaldusväärsuse!

Autor: Karin Buström
Vanemraamatupidaja, tase 6 | 15+ aastat kogemust
K&R Äriteenused OÜ

Artikkel on koostatud K&R Äriteenused OÜ raamatupidamise kogemuse põhjal ning on mõeldud ettevõtjale praktiliseks juhiseks.

Jaga seda postitust sõbra või äripartneriga:

The post TSD muutub 1. oktoobrist: mida uus andmepõhine TSD ettevõtjale tähendab? appeared first on Usaldusväärne raamatupidamisteenus - K&R Äriteenused.

Hea raamatupidaja leidmine on ettevõtja jaoks palju olulisem otsus, kui esmapilgul tunduda võib.

Raamatupidaja ei tegele ainult arvete sisestamise ja maksudeklaratsioonide esitamisega – hea raamatupidaja aitab ettevõtjal mõista oma ettevõtte finantsseisu, ennetada probleeme ning teha teadlikumaid otsuseid.
Aga kuidas aru saada, kas raamatupidaja või raamatupidamisbüroo on päriselt usaldusväärne ja professionaalne?

Fotol: Raamatupidaja ning finantsjuht Karin Buström.

1. Vaata kogemust ja kutsekvalifikatsiooni

Raamatupidamise puhul on kogemus väga oluline. Erinevate ettevõtete ja tegevusvaldkondadega töötamine annab raamatupidajale oskuse märgata olukordi, mida ainult teoreetiliste teadmiste põhjal alati ette näha ei osata.

Tasub uurida, milline on raamatupidaja haridus, töökogemus ja kutsekvalifikatsioon. Kutsetunnistus annab kliendile täiendava kindluse, et raamatupidaja teadmisi ja oskusi on sõltumatult hinnatud.

Samuti tasub küsida, kas raamatupidajal on kogemusi just sinu ettevõtte tegevusvaldkonnaga. E-kaubanduse, rahvusvahelise müügi, investeerimise, korteriühistu või näiteks mittetulundusühingu raamatupidamises võivad olla väga erinevad nüansid.

2. Kõige odavam hind ei pruugi olla kõige soodsam lahendus

Raamatupidamisteenuse valimisel võrreldakse sageli esimesena kuutasusid. Hind on loomulikult oluline, kuid ainult selle põhjal ei tasu otsust teha.
Väga madala hinna puhul tasub uurida, mida teenus tegelikult sisaldab. Kas hinna sees on konsultatsioonid? Kas raamatupidaja kontrollib dokumentide korrektsust? Kas ta annab märku võimalikest probleemidest?

Hea raamatupidamisteenus ei tähenda ainult seda, et deklaratsioonid saavad õigeks kuupäevaks esitatud. Oluline on ka raamatupidamise kvaliteet ja see, et ettevõtjal oleks oma numbritest tegelik ülevaade.
Mõnikord võib odavalt valitud raamatupidamine hiljem tähendada oluliselt suuremat kulu, kui tuleb hakata parandama varasemaid perioode või lahendama valesti kajastatud tehingutest tekkinud probleeme.

3. Hea raamatupidaja küsib küsimusi

Professionaalne raamatupidaja ei sisesta lihtsalt talle saadetud dokumente programmi. Kui tehing on ebaselge, küsib ta lisainfot. Kui dokument puudub, annab sellest teada. Kui mõne tehinguga võib kaasneda maksurisk, juhib ta sellele tähelepanu.

Ettevõtja jaoks võib vahel tunduda, et raamatupidaja küsib liiga palju küsimusi, kuid tegelikult on see sageli hoopis hea märk. Raamatupidaja peab mõistma tehingu sisu, et seda õigesti kajastada.

4. Suhtlus peab olema kiire ja arusaadav

Raamatupidamine sisaldab palju keerulisi termineid ja maksureegleid, kuid ettevõtja ei pea olema raamatupidaja. Hea raamatupidaja oskab keerulised teemad lahti seletada nii, et klient saab aru, mida mingi otsus tema ettevõtte jaoks tähendab.

Samuti tasub juba koostöö alguses kokku leppida, kuidas toimub igapäevane suhtlus, millal tuleb dokumente esitada ja kui kiiresti küsimustele vastatakse. Usaldusväärse koostöö aluseks on see, et klient teab, kelle poole küsimustega pöörduda.

5. Uuri, kuidas on korraldatud töö ja dokumentide liikumine

Tänapäevane raamatupidamine võiks olla võimalikult automatiseeritud ja paberivaba.

Tasub küsida, milliseid programme kasutatakse, kuidas jõuavad ostuarved raamatupidamisse, kuidas liiguvad tšekid ja muud kuludokumendid ning kuidas toimub arvete kinnitamine ja maksmine. Hästi korraldatud süsteem säästab nii ettevõtja kui ka raamatupidaja aega ning vähendab võimalust, et mõni oluline dokument jääb kahe silma vahele.

6. Mõtle ka sellele, mis juhtub raamatupidaja puhkuse või haigestumise ajal

See küsimus jääb sageli tähelepanuta.
Kui ettevõttel on ainult üks raamatupidaja, tasub küsida, kes tegeleb kiireloomuliste küsimuste, palkade ja deklaratsioonidega siis, kui raamatupidaja puhkab või haigestub.

Raamatupidamisbüroo üheks eeliseks võib olla meeskond – töö ei sõltu ainult ühest inimesest ning vajadusel saab kolleeg ülesanded üle võtta. Ettevõtte jaoks tähendab see suuremat järjepidevust ja kindlustunnet.

7. Kontrolli, kuidas on korraldatud andmete turvalisus

Raamatupidaja käes on väga suur osa ettevõtte tundlikust informatsioonist – pangatehingud, töötajate palgaandmed, lepingud, arved ja ettevõtte finantsinfo. Seetõttu tasub küsida, kus dokumente säilitatakse, kellel on neile ligipääs ning kuidas on korraldatud andmete varundamine ja kaitse.

Usaldusväärne raamatupidamisteenuse pakkuja peab oskama selgitada, kuidas ettevõtte andmeid kaitstakse!

8. Hea raamatupidaja ei tegele ainult minevikuga

Raamatupidamise üks ülesanne on kajastada seda, mis ettevõttes juba toimunud on. Kuid hea raamatupidaja aitab võimalusel vaadata ka ettepoole. Näiteks võib ta juhtida tähelepanu sellele, kui ettevõte läheneb käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirile, kulud kasvavad ebaharilikult kiiresti või mõni planeeritav tehing vajab enne otsustamist maksualast analüüsi.

Raamatupidaja ei pea tegema ettevõtja eest ärilisi otsuseid, kuid ta saab anda otsuste tegemiseks vajalikku finantsinfot.

9. Küsi enne lepingu sõlmimist, mis täpselt kuutasu sisse kuulub

Raamatupidamisteenuste hinnakirju võrreldes võivad kaks sarnase hinnaga pakkumist tegelikult sisaldada väga erinevaid teenuseid.

Enne koostöö alustamist tasub üle küsida näiteks:
– kui palju dokumente või tehinguid kuutasu sisaldab;
– kas palgaarvestus kuulub hinna sisse;
– kas maksudeklaratsioonide esitamine on hinna sees;
– kui palju konsultatsiooni kuutasu sisaldab;
– kas majandusaasta aruande koostamine maksab eraldi;
– kuidas arvestatakse lisatöid;
– millised programmid ja digilahendused kuuluvad teenuse sisse.

Mida selgemad on kokkulepped koostöö alguses, seda vähem tekib hiljem arusaamatusi.

10. Kõige olulisem on usaldus

Raamatupidaja näeb ettevõtte finantsolukorda väga lähedalt. Seetõttu peab ettevõtja tundma, et ta saab oma raamatupidajaga avatult rääkida – ka siis, kui mõni dokument on jäänud esitamata või ettevõttes on tekkinud probleem. Hea raamatupidaja ei ole lihtsalt teenusepakkuja, kes kord kuus deklaratsiooni esitab.

Ta on ettevõtja koostööpartner, kelle ülesanne on aidata hoida ettevõtte raamatupidamine korras ning anda finantsinfole selge ja arusaadav tähendus.

Kuidas meie K&R Äriteenustes töötame?

K&R Äriteenustes peame oluliseks personaalset suhtlust, professionaalsust ja järjepidevust. Meie raamatupidajad omavad kutsetunnistust ning töötame meeskonnana – nii ei sõltu kliendi raamatupidamine ainult ühest inimesest.

Meie töökorraldus on 100% paberivaba ning kasutame kaasaegseid raamatupidamis- ja dokumendihalduslahendusi. Lisaks igapäevasele raamatupidamisele aitame klientidel mõista nende ettevõtte numbreid ning oleme olemas ka siis, kui tekib küsimus, mida ei saa lahendada lihtsalt arve programmi sisestamisega.

Usume, et hea raamatupidamine annab ettevõtjale eelkõige ühe olulise asja – kindlustunde, et ettevõtte rahaasjad on korras ja kontrolli all.

Püsi kursis ja tegutse aegsasti – nii tagad oma ettevõtte usaldusväärsuse!

Autor: Karin Buström
Vanemraamatupidaja, tase 6 | 15+ aastat kogemust
K&R Äriteenused OÜ

Artikkel on koostatud K&R Äriteenused OÜ raamatupidamise kogemuse põhjal ning on mõeldud ettevõtjale praktiliseks juhiseks.

Jaga seda postitust sõbra või äripartneriga:

The post Kuidas leida hea ja usaldusväärne raamatupidaja? Millega arvestada? appeared first on Usaldusväärne raamatupidamisteenus - K&R Äriteenused.